TT Tarkvara saatis küsimuse Tööinspektsioonile haigushüvitise arvutamise kohta.
Milline periood on aluseks haigushüvitise arvutamiseks 6 kuu kalendripäeva keskmise töötasu leidmisel?
Vabariigi Valitsuse määrus nr 91 11.06.2009 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” §2 lg2: “Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.”
Kas haigushüvitise arvutamise vajaduse tekitanud sündmuseks on töötaja haigestumine või haiguslehe esitamine tööandjale?
Näide.
Töötaja haigestus 30.01.2013. Perearst lubas töötaja tööle 11.02.2013. Samal päeval esitas töötaja haiguslehe. Palgaarvestaja leiab haigushüvitise arvutamiseks töötaja 6 kuu kalendripäeva keskmise töötasu:
A variant – sündmus on töötaja haigestumine:
arvestuse aluseks on periood juuli kuni detsember 2012.
B variant – sündmus on haiguslehe esitamine tööandjale
arvestuse aluseks on periood august 2012 kuni jaanuar 2013.
Kumb variantidest on õige?
Saatja:Tööinspektsioon [ jurist@ti.ee]
Saatmisaeg:18. märts 2013. a. 16:10
Haigushüvitise arvutamisel ja maksmisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrusest nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 91).
Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus (määruse nr 91 § 2 lg-d 1 ja 2).
Kui määruse nr 91 § 2 lg 2 ütleb üheselt, et puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust, siis haigushüvitise puhul määrus sellist täpsustust ei anna. Samas on siiski mõistlik kasutada antud olukorras analoogiat, s.t. lugeda arvutamise vajaduse tekitanud sündmuseks haigestumise päev, ning arvestada keskmise töötasu maksmisel neid töötasusid, mis on töötaja poolt enne nimetatud kuupäeva teenitud ja mis on talle sissenõutavaks muutunud (s.t. palgapäev on möödunud).
Pöörame Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi siis võtke palun uuesti ühendust.
[…]