Rahandusministeerium on koostanud riigiraamatupidamiskohuslastele „Juhend raamatupidamisüksuste eurole ülemineku korraldamiseks ja IT süsteemide arendamiseks“, milles soovitatakse läbi vaadata 15 küsimust.
Alljärgnevas vastused neile rahandusministeeriumi küsimustele.
Küsimus 1: kuidas sisestatakse ostuarveid ja muid tasumisele minevaid dokumente, kui need kajastuvad tekkepõhiselt 2010. aastas, kuid kantakse üle 2011. aastal? Kas tehingud sisestatakse juba 2010. aastasse eurodes või piisab sellest, et summad kajastatakse kroonides, kuid maksevaluutaks sisestatakse EUR?
Vastus: Tekkepõhised 2010 aasta ostuarved sisestatakse üldreeglina kroonides. Kui hankija on kroonides koostatud ostuarvele lisanud ka arve summa eurodes, siis võib sisestada ka eurodes. See aitab vältida saldo ümberarvestamisest tekkivaid sendivahesid ning võimalikke vaidlusi hankijaga.
Aasta 2010 raamatupidamiskande koostab RAPID kroonides, sest see on 2010. a. raamatupidamisarvestuse rahaühik.
2010. aasta ostuarved saab tasuda jaanuaris 2011, peale konverteerimist, eurodes, sõltumata sisestatud ostuarve valuutast.
Küsimus 2: millal palgaelemendid (tasud ja kinnipidamised) konverteeritakse eurodeks, sh kuidas makstakse välja jaanuaris detsembri palgad? Kas süsteem oskab maksed automaatselt konverteerida eurodeks, säilitades palgaandmed kroonides või kasutatakse muud lahendust?
Vastus: Kui detsembri palgad makstakse välja detsembris, siis vajadus konverteerimiseks puudub.
Kui detsembri palgapäev on jaanuaris 2011, siis on vajalik detsembri palgaelementide konverteerimine. Konverteerimise saab raamatupidaja teha ise või tellida see teenus RAPID klienditoelt.
RAPID-s saab konverteerimist teostada etappide kaupa. 2010.a. detsembri ja varasemate perioodide palgaandmed säilivad kroonides.
Konverteerimisega on võimalik ümber arvestada eurodesse ka varasemate kuude need palgaandmed, mis on aluseks puhkusetasu või muude keskmiste tasude arvutamisel. Nii et osaliselt võib olla juuli-detsembri palgaandmed nii eurodes kui kroonides.
Küsimus 3: kas süsteemis on maksuarvestus ümber seadistatud, et eurodes alates jaanuarist välja makstud palkadelt arvestatud maksud tekiksid ümardatuna eurosendi täpsuseni (mitte euro täpsuseni)?
Vastus: RAPID-i püsiklientidel tuleb see maksuseadistus automaatselt mooduli RAPID PALK uue versiooniga. Teised saavad selle seadistuse ise ära teha. Ümarduse komakohtade arv on maksude häälestuses eraldi parameetrina olemas.
Küsimus 4: kas alates jaanuarist tekivad kõik maksudeklaratsioonid süsteemis eurosendi täpsusega (TSD, sh maksud erisoodustustelt, käibedeklaratsioon)?
Vastus: TSD deklaratsiooni koostab moodul RAPID PALK. RAPID-i püsiklientidel tuleb TSD uus vorm automaatselt RAPID PALK uue versiooniga. TSD koostatakse arvutatud maksude põhjal: kui maksud on arvutatud sentides, siis tuleb ka deklaratsioon sentidega. Tarkvara kasutajad, kes pole veel püsikliendid, vajavad uut versiooni.
Käibedeklaratsiooni seadistuse moodulis RAPID FINANTS saab ära teha raamatupidaja ise.
Küsimus 5: kas alates 01.01.2011 muutuvad teatud hinnakirjad ja tasumäärad seoses sellega, et need kehtisid varem kroonides ja alates 01.01.2011 kehtivad eurodes, kusjuures need ei ole ümardatud standardreegli järgi ja kas need on vaja infosüsteemis muuta?
Vastus: Konverteerimisega arvutatavad uued eurohinnad on ümardatud standardreeglite järgi. Kui on vaja teistsuguseid hindu, siis peab kasutaja need ise käsitsi sisestama.
Küsimus 6: kuidas alates 01.01.2011 käsitletakse pangaväljavõtteid, sh imporditakse laekumisi?
Vastus: Täpselt samamoodi nagu seni. RAPID tunneb ise ära kas laekumised on kroonides või eurodes.
Küsimus 7: kuidas alates 01.01.2011 toimub töö sularahakassades, sh sularaha paralleelkäibe perioodil, kui tuleb vastu võtta nii eurosid kui ka eesti kroone, kuid tagasi antakse ainult eurosid?
Vastus: Raamatupidajal on võimalik kasutada RAPID sisemist eurokalkulaatorit kliendilt vastuvõetavate kroonide ümberarvestamiseks eurodeks. Alates 01.01.2011 sisestatakse sularaha käibed, sh kliendilt vastuvõetud summad, kassasse eurodes.
Soovi korral on võimalik lisada paralleelkäibe perioodiks ka teise valuuta kassa, kus arvestatakse kroone. Raamatupidamiskanne aastal 2011 eurodes.
Küsimus 8: kuidas IT-süsteem genereerib dokumente, kas need sisaldavad andmeid mõlemas valuutas või ainult ühes valuutas ja millal neid dokumente süsteemis muudetakse?
Vastus: RAPID-isse sisestab dokumendi raamatupidaja või muu isik. RAPID-i süsteem ise genereerib väga üksikuid dokumente (amordi arvestus, aasta lõpetamiskanded, jmt). Lähtuvalt dokumendi tüübist võivad need olla kahes valuutas: dokumendi valuuta ja raamatupidamisarvestuse valuuta.
Raamatupidamisarvestuse üleviimine eurodesse – konverteerimine, viiakse läbi etappide kaupa ja nii, et üheaegselt saab sisestada 2010. aasta dokumente kroonides ja 2011. aasta dokumente eurodes. Kõigi 2010. aasta aruannete valuuta on kroon ja 2011. aasta aruannetel euro. Kasutaja kirjeldatud aruandeid saab vaadata/trükkida vabalt valitud valuutas.
Küsimus 9: kuidas sisestatakse süsteemi valuutakursse, kui süsteem ei ole veel konverteeritud ja süsteemi oleks vaja kursid sisestada eesti krooni suhtes, aga Eesti Pank enam valuutakursse ei noteeri (s.o Euroopa Keskpanga kursid korrutatuna 15,6466) ja kuidas valuutakursse sisestatakse, kui arvestusvaluutaks on euro (alates 01.01.2011 Euroopa Keskpanga kursid)?
Vastus: Kuni 2010 aasta lõpuni sisestatakse valuutakursid eesti krooni suhtes. Alates 01.01.2011 sisestatakse valuutakursid euro suhtes.
Valuutakursside sisestamine RAPID-sse ei ole kohustuslik. Valuutade tabelist võtab programm ainult „soovitusliku väärtuse“, iga konkreetse dokumendi juures saab seda muuta ja see salvestub dokumendi juurde.
Küsimus 10: kuidas vältida eksimusi sisestamisel kroonides, kui süsteem eeldab juba eurodes sisestamist ja vastupidi, s.h kas süsteem tagab teatud automaatseid kontrollimehhanisme?
Vastus: Raamatupidaja saab seadistada RAPID-is töölaua tausta erinevat värvi sõltuvalt raamatupidamise rahaühikust.
Küsimus 11: kas on mingit liiki tehinguid, mida uuel aastal tuleks kuni konverteerimise läbiviimiseni vältida (näiteks põhivara amortisatsioon, põhivara mahakandmine, nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks arvamine), kuna süsteem ei taga nende tehingute nõuetekohast ümberkonverteerimist, kui 2011. aastas on juba kajastatud tehinguid kroonides?
Vastus: Ei. 2011 aasta tehingud kajastatakse eurodes, so raamatupidamisarvestuse rahaühikus.
Küsimus 12: kuidas toimub 2011. a eelarvest kinnipidamise jälgimine, kui süsteemis ei ole arvestusvaluuta konverteerimist veel 2011. a alguses läbi viidud, kas eelarve sisestatakse esialgu kroonides ja peale konverteerimist sisestatakse uuesti eurodes või tagab süsteem parema lahenduse?
Vastus: 2011 eelarve peab sisestama eurodes, so raamatupidamisarvestuse rahaühikus. 2011 aasta eelarve võrdluse aruandes kajastuvad kõik 2011 aasta kulud ja tulud eurodes.
Küsimus 13: kuidas genereeritakse ja sisestatakse saldoandmik, kui süsteem on veel ümber konverteerimata, aga on vaja koostada saldoandmik eurodes või kuidas genereeritakse ja sisestatakse 2010. a detsembri saldoandmik, kui 2010. a andmed on juba konverteeritud eurodesse?
Vastus: 2010 aasta saldoandmikku saab koostada ja vaadata kroonides ka peale konverteerimist. Peale konverteerimist saab koostada ja vaadata eurodes 2011 aasta saldoandmikku.
Küsimus 14: kas on mingeid muid aruandeid või teatisi, mida oleks vaja kas ühes või teises valuutas valida?
Vastus: Kasutaja kirjeldatud aruandeid saab vaadata ja trükkida vabalt valitavas esitlusvaluutas.
Küsimus 15: kas peale konverteerimist lubab süsteem veel teha kandeid 2010. aastasse (eurodes) või on see süsteemi poolt keelatud?
Vastus: 2010. aastasse saab teha kandeid ka pärast konverteerimist. 2010 aasta kanded tuleb sisestada kroonides ja kui kanne tehti peale konverteerimist on vajalik vastav parandus teha ka 2011.aasta eurode algsaldosesse.