Kuidas vältida krüptoviirust

Viimasel ajal levib jälle krüpto- ehk lunavara viirus. Krüpteeriv lunavara tähendab lihtsustatult öeldes seda: salaja arvutisse pugenud programm krüpteerib osa või kõik arvuti failid (pildid, dokumendid jm) ning küsib arvutikasutajalt lunaraha, mille tasumise järel saaks võtmega failid jälle lahti teha. Vastasel juhul jäävad need igavesti loetamatuks. Lisaks oskab pahalane krüpteerida ka arvutiga ühenduses olevatel andmekandjatel paiknevad failid (välised kõvakettad, mälupulgad ja võrgukettad). Paraku pole kindlust, et peale lunaraha tasumist saab failid avada ning kuritegevuse rahaline toetamine ei ole mõistlik.

krüptoviirus

Mida teha, et mitte nakatuda krüptoviirusega?

  • Krüptoviirus levib e-kirja teel. Olge väga tähelepanelik oma postkastis kirjade lugemisel.
  • Kontrollige alati kirja saatja e-posti aadressi, nii kirja saatja nime, kui ka tema e-maili aadressi. Kui need on tundmatud või arusaamatud, siis kustutage see kiri.
  • Kontrollige saabunud e-kirja õigekirja, kui selles esineb hulgaliselt vigu, siis on asi kahtlane, ametlikes kirjades reeglina ei esine kirjavigu.
  • Ärge avage kirjas olevaid manuseid või klikkige tekstis sisalduvaid linke, kui Te ei oota just sellist kirja. Kui klikite lingile või avate manuse, laetakse arvutisse pahalane, mis asub andmeid krüptima.
  • Vähimagi kahtluse korral küsi nõu IT-spetsialistilt.

Levinud on ka petuskeem, kus kiri saabuks nagu mõnest pangast ja palutakse klikkida kirjas olevale lingile, et kontrollida rahaülekannet või muuta parooli. Pangad ei kasuta kindlasti sellist kliendisuhtlust.

Kuidas viia kahju miinimumini, kui ikkagi arvuti nakatus viirusega?

Alati võib minna midagi valesti ja teie arvuti nakatub krüptoviirusega. Selleks, et kahju oleks minimaalne aitab vaid üks: VARUNDUS, VARUNDUS JA VEELKORD ANDMETE VARUNDUS.

Tehke koopia olulistest andmetest erinevatele andmekandjatele – pilveserverisse, mälupulgale ja DVD-plaadile. Koopiaid peaks regulaarselt uuendama. Vähemalt üks koopia peab füüsiliselt asuma arvutist eemal.

Ainult pilveteenuse koopia ei pruugi teid aidata, sest üldjuhul on arvutis olevad andmed sünkroonis pilvega. Seega kui arvutit tabab krüptoviirus, siis on samuti pilves andmed krüptitud.

Viirusetõrjed kahjuks üldreeglina ei suuda ennetada krüptoviiruse arvutisse laadimist. Krüptoviiruse näol on tegemist polümorfse viirusega – iga “ohver” saab personaalselt tema jaoks tehtud viiruse koopia, mis küll töötab ühtmoodi, kuid mille bitijada ei lange kokku teiste sama pahavara koopiatega. Seega pole tema tundemärke ka viirustõrje poolt kasutatavates pahavara andmebaasides ning viirustõrje ei tunne pahalast ära.

Kui teil endal pole mahti andmeid varundada, siis küsige abi IT-spetsialistilt. Meil on praegu kõik arvutiteenused soodushinnaga.